Rahu…

Rahu, arutu süda! Olgu magus
see lahkumine –
mitte surm, vaid kui jäägitu täius.
Saagu armust mälestuspilt, valu
lauludeks saagu.
Pärast lendu taevaste all
pesas tiivad aeg kokku on seada.
Su viimane puudutus õrn
olgu just nagu öökuningannal.
Viibi, oo Lõpp Imekaunis!
Viimsed sõnad mul vaikuses ütle.
Oma laterna valguse all
su saadan rahus ma teele.
Rabindranath Tagore
Advertisements

Kodu…

Reisimisega on kummaline lugu. Reisimisel on oma lugu. Sa vaatad sama asja teisest kohast. Sa vaatad kogu maailma teisiti.

Enne teele minekut on ootus. Ümberringi on kuidagi kitsas, luitunud. Sa igatsed sinnaSeal on kõik teisiti. Pisut isegi hirmutav. Seal saab võimalikuks võimatu. Algab päris elu täis seiklusi, ootamatusi. Seal on iga hetk tähendusega. Mis oleks kui? – on sealoleku aimdus.

Ja siis sa lähed. Ootusärevusest unetuna. Unenäosegasena. Astud läbi takistuste värava tundmatusse. Nagu uuestisündinu. Sa oled keegi teine. Hoopis teises maailmas. Endine meenub vaid nagu läbi uduvine. Endine ei ole enam päris. Sa oled siin ja praegu. Rohkem kui kunagi varem. Embad avasüli olemist.

Ja siis sa ärkad. Sa oledki seal. Selline seal siis on. Sellised on puud. Selline taevas. Selline maailm. Sellised silmad, mida oled igatsenud. Puudutus, mille olid unustanud. Selline lõhn. Valgus. Tuul. Päike. Värvid. Kõik on pööraselt kaunis. Ka sa ise. Sa oled sina ise. Päris ja vaba.

Aga kõik, mis on ilus, on kuidagi tuttav. See meenutab midagi. Nagu vastsündinud laps on osake esivanematest. Sest sa oled seda kunagi armastanud. See on kodune. Ka seal tahad sa viibida paikades, mis on sellega sarnased. Ja ometi on see uus. Uuesti tuntud. Uuesti leitud. Nii nagu kohtuvad hingesugulased. Nad on alati olnud olemas.

Sa ei läinud leidma võõrast. Sa otsisid oma. Su süda igatses koju. Hinge koju. Miski sinu hinges oli olnud kui uinakus. Nüüd oli see ärganud. See loojangupunane mäekülg taamal on su südames alati olnud. Mis sest et kohtusite alles praegu. Sa oled loodud käima seda sügisest metsateed. Käsikäes. Oma armastusega. Oli see kõik siis juba ammu, kusagil mujal kirja pandud?